Eesti sõjatööstus murrab välismaale

ASi Milrem juhatuse esimehe Kuldar Väärsi sõnul on kaitsetööstuse valdkonnas oluline mõista, et Eesti turg pakub Eesti Kaitseväele usaldusväärseks partneriks olles võimalusi saada kogemusi, aga ärilist kasvu, mis on vajalik toodete ja teenuste kiireks arenguks, tuleb otsida eksporditurgudelt.

Milrem alustas Eesti Kaitseväele pakutavast raske- ja soomustehnika remondist ja hooldusest ning on jõudnud omatoodete arenduse ja eksportimise võimaluste otsimiseni. Praegu tutvustab ettevõte oma uuenduslikku mehitamata maismaaplatvormi võimalikele koostööpartneritele ja klientidele. "UGV mehitamata maismaaplatvormi kontseptsioon ja tehniline lahendus on välja töötatud meie inseneride poolt ning ka vajalikud investeeringud katame valdavas osas ise. Lisaks teeme ettevõtte toote arendamise ja testimise raames koostööd ka kaitseväe ja kaitseministeeriumiga,” rääkis Väärsi.

Toodet esitleti esmakordselt möödunud aastal Londonis DSEI2015 messil. "Potentsiaalsete klientide huvi meie lahenduse vastu on olnud väga suur, eriti araabia riikidest ja Aasiast," märkis Väärsi. "Jaanuari lõpus toimusid meil ka Singapuris koos kohaliku partneriga testsõidud," lisas ta. Veebruaris osaleb Milrem Singapore Airshow' messil ning märtsis Abu Dhabis UMEXi messil.

Mehitamata maismaaplatvormi tootearendusega alustas ettevõte pisut rohkem kui aasta tagasi. Sellele eelnes ligi aasta kestnud vajaduste, võimaluste ja trendide analüüsimise periood.

Lähiaastatel mõjutab Väärsi hinnangul nii majandust kui ka militaarvaldkonda tarkade autonoomsete süsteemide, nagu näiteks iseliikuvate autod, areng. "Tegemist saab olema ühe kiiremini areneva sektoriga. Sellest ka meie soov mehitamata maismaaplatvormide valdkonnas arendusse panustada ning pakkuda uuenduslikke lahendusi,” põhjendas Väärsi.

Mehitamata lennukitest juhtimiskeskusteni

Kui Milrem on keskendunud mehitamata maismaasõidukite tootmisele, siis OÜ Threod Systems arendab ja toodab mehitamata õhusõidukeid (UAV) ning nende alamsüsteeme. Ettevõtte  äriarenduse juhi Villiko Nurmoja sõnul sai ettevõtte tootearendus alguse mehitamata lennukitest ning tänaseks on jõutud lisaks lennuvahendite tootmisele ka alarmsüsteemide ja mehitamata lennuvahendite simulatsiooni- ning testimiskeskkondadeni. Lisaks kuuluvad Threod Systemsi toodete hulka erinevad juhtimiskeskuse lahendused koos tarkvaraga, mis võimaldab juhtida mehitamata õhuvahendite operatsioone nii liikumiselt kui statsionaarsetest juhtimispunktidest. 

Turu kasvutempo ülikiire

Üldplaanis võib Nurmoja hinnangul öelda, et ettevõtte tootearendus on jõudnud faasi, mis võimaldab mehitamata õhusõidukite sektori ülikiire kasvutempoga kaasas käia.

"Mehitamata lennusüsteemide turg maailmas kasvab keskmiselt 30% aastas, mahult ligi 90% sellest moodustab julgeolekusektor. Sektori suurim turg on Ameerika Ühendriigid, kiiremini kasvavaks turuks on Aasia. Tänaseks on maailmas väga vähe riike, kes ei kasuta UAVsid julgeoleku või kommertssektoris ehk UAVde turu kiire kasv toimub üle maailma,” sõnas Nurmoja.

Peamiste nende süsteemide kasutajatena tõi Nurmoja välja mehitamata lennuvahendite operaatorteenust pakkuvad ettevõtted, erinevad julgeolekuasutused ning UAV arendajad. "Paindlikkus ja kiire arendusprotsess toob kliendid ise meieni, kuna maailma UAV sektori suurettevõtete arendustsükkel on spetsiifilistele klientidele liiga kohmakas ja jäik,” rääkis Nurmoja.

Kaitsetööstuse tooted ulatuvad ka tsiviilsektorisse

OÜ Nordic Armoury juhatuse liikme Mihkel Piirsalu sõnul saab nende ettevõtte toodangu jagada kaheks: militaar- ning tsiviilsektorile suunatuks. Esimene keskendub relvade lisatarvikute, varuosade ja väljaõppevahendite tootmisele, teine aga allhanke pakkumisele Eesti ja Soome ettevõtetele, kes vajavad keerukaid detaile, millega iga allhankija ei pruugi hakkama saada.

"Kuna oleme ise aktiivsed kaitseliitlased, siis tootearendus toimub paljuski isiklikust huvist. Lisaks relvade lisatarvikule oleme välja töötanud ka erinevaid poole sidekaablitele, kuulipildujakinnitusi, sihtmärgisüsteeme ning ehitanud ümber luureotstarbelisi sõidukeid,” rääkis Piirsalu.

Tsiviilsektoris tehakse koostööd kohaliku ettevõttega, kes arendab välja erinevaid LED-valgustite süsteeme filmitööstuse tarbeks. "Süsteemis kasutuses olevad mehaanilised detailid toodame meie. Need valgustite süsteemid on kasutusel ka mitmes viimati ilmunud tipptasemel Hollywoodi kassahitis,” märkis Piirsalu.

Ettevõte on loodud 2007. aastal, esimene freesimiskeskus soetati kolm aastat hiljem. Esimene freesimispinki tehtud investeering koos toetavate seadmetega läks Piirsalu sõnul maksma ca 60 000 eurot. Aja jooksul on seadmepark jooksvalt täienenud ühe freesimiskeskuse ja ühe treimiskeskuse võrra.

Eesti trumbiks kõrgtehnoloogia

Eesti turul on kaitsetööstusettevõtetele üksikklientide leidmine võrdlemisi hõlbus. "Eesti väiksus on teinekord ka eeliseks, kuna distantsid on lühikesed ja huvigrupid lävivad palju – tänu sellele on info liikumine väga kiire," märkis Piirsalu. "Üldiselt kui keegi tuleb turule hea tootega, siis Eestis levib info selle kohta kulutulena,” lisas ta.

Nordic Armoury on oma militaartoodangut üldsusele tutvustanud erialakirjanduses, näiteks Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu ja Eesti Kaitsetööstusliidu väljaannetes, ning esitlenud oma tooteid Eesti ühisstendil Euroopa militaarmessidel. "Mahtu arvestades võib üheks peamiseks ostjaks lugeda Eesti Kaitseväge, kellele oleme riigihangete tulemusena tarninud erinevaid väljaõppevahendeid, sidevarustust ja relvade varuosi,” lisas Piirsalu.

Maailma mastaabis tuleb aga terves kaitsetööstuse valdkonnas arvestada, et kiiret edu ja kasumit pole mõtet loota. "Arendusi ja tegevust tuleb vaadata pika perspektiiviga ning arvestada, et läbirääkimised klientide ja partneritega võtavad aega. Samuti on oluline omada head partnerite võrgustikku, sest rahvusvahelises mastaabis on Eesti ettevõtted väga väikesed,” sõnas Väärsi.

Ka Nurmoja sõnas, et väikeriigi ettevõtte puhul ei ole võimalik rääkida turuosa haaramisest  maailma mastaabis. "Pigem iseloomustab edu kiire tootearendus,” rääkis Nurmoja.

Väärsi sõnul seisneb Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimelisus tarkade tehnoloogiate kasutamises, olgu selleks siis küberkaitse valdkond või lahendused, kus infotehnoloogiat kombineeritakse traditsiooniliste rakendustega. See on mehe hinnangul valdkond, milles siinseid ettevõtteid hindavad kõrgelt nii rahvusvahelised partnerid kui ka kliendid.

Sõjalised operatsioonid tööstuse jaoks väga tähtsad

Threod Systemsi tegevjuhi Sten Reimanni sõnul ei saa riigi kaitsetööstuse arengut silmas pidades alahinnata sõjaliste operatsioonide osatähtsust. Reimanni hinnangul on Eesti osalemine lahingutegevuses Iraagis ja Afganistanis toonud riiki lahingukogemused, mis on kriitilise tähtsusega kaitsetööstuse tootearenduses.

“Eesti üksused on alates 2004. aastast osalenud lahingutes igapäevaselt koos Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja paljude teiste partnerriikide üksustega. Viimati on omandatud õppetunnid operatsioonidelt Aafrikas ja Liibanonis, hoolega jälgitakse üksuste tegevust Ida-Ukrainas," kirjeldas Reimann. Tema sõnul on viimased konfliktid kujundanud julgeolekusektorit suurel määral. "Sama oluline on rakendada antud teadmisi kaitsetööstusettevõtetes,” lisas ta.

See on loonud ettevõtetele head eelised võrreldes isegi Skandinaavia partneritega, kes ei ole NATO liikmesriigid ega osale sõjaliste operatsioonide lahingutegevuses. “NATO liikmelisus annab meile juurdepääsu alliansis kehtestatud ühistele standarditele, mis on oluline sisend toodete ja teenuste kvaliteedi tagamisel. Nii suudab Eesti NATO liikmesriigina pakkuda operatsioonide toetuseks näiteks nn smart-defence võimekust, mis ettevõtete puhul väljendub tugeva konkurentsieelisena eksporditurgudel nii NATO liikmesriikides kui ka väljaspool allianssi,” selgitas Reimann.

Kaitsetööstuse arendamiseks on Reimanni sõnul veelgi võimalusi. Näiteks NATO, EDA ja Eesti teadus- ja arendusprogrammide realiseerimine ettevõtetes.